KUIDAS SEE TOIMIB?

Madalate temperatuuride terapeutiline mõju on teada juba sajandeid. Varem nimetati seda külmteraapiaks, oma praeguse nime - krüoteraapia (vanakreeka sõnadest krýos - külm ja therapeía - ravi) sai see 1970. aastatel.

Külma mõju kehale toimub kahes etapis. Esimene on isheemiline faas, mil lihased ja veresooned tõmbuvad kokku. See aeglustab ainevahetust ja vereringet, tekitades anesteetilise toime. Teises (kokkupuutejärgses) faasis, mida nimetatakse reperfusiooniks, laienevad veresooned kiirendatud verevoolu abil kiiresti, et keha soojendada. Selle tulemusena saavad koed ja organid palju paremini hapnikku, mis leevendab valu ja põletikku, kiirendab taastumist, lõdvestab keha ja muudab liigesed paindlikumaks. Samuti suurendab see südame-veresoonkonna võimekust, soodustab treeningujärgset taastumist, kaalulangust ja parandab naha seisundit. Krüoteraapia põhjustab ka hormoonide ja neurotransmitterite, sealhulgas beeta-endorfiinide, adrenaliini, noradrenaliini või kortisooli võimsat väljutamist, mis parandavad meeleolu, suurendavad stressitaluvust, annavad "energiakiiruse" ja parandavad oluliselt une kvaliteeti.

Väikeste sammude meetod. Eksperdid soovitavad alustada külma dušiga - see on kõige lihtsam ja ohutum viis treenida vastupidavust külmale temperatuurile.
Järgmine samm võiks olla nn kuivvannid, s.t. lumes. Lumes hõõrumine või veeremine annab sulle palju rohkem kokkupuudet madalate temperatuuridega, aga ka võimaluse kohandada seda vastavalt oma vastupidavuse ja mugavuse tasemele. See ei ole nii otsene kokkupuude külmaga kui jäises vees kastmine, kuid see kannab samu eeliseid.
Järgmine samm - täielik sukeldumine ehk niinimetatud morsoojumine. Esimesed vannid peaksid olema lühikesed ja kestma 30-60 sekundit. Kogenud "morsus" võib vees viibida kuni paar minutit ja arstid soovitavad seda teha 1-2 korda nädalas. Enne sukeldumist tuleks teha kerge soojendus, seejärel kiire vahetus kuiva riietuse vastu ja soojendus sooja joogiga.